sportmängude abiveeb: 2016

pühapäev, 31. jaanuar 2016

SPORDI UUDISED

Hetkese seisuga suurima tähelepanu saanud Kelly Sildaru, kes on vaid 13-aastane võitis X-Mängud, mida vigursuusatamise maailmas peetakse tähtsamaks olümpiast, saati siis maailmameistrivõistlustest.

Delfi Sport kirjutab :

Juba pikemat aega sotsiaalmeedias populaarseim Eesti sportlane olnud Kelly Sildaru kasvatas üleöö enda Facebooki lehe fännide arvu 40 000 peale.

2007.aasta video, kus Kelly oli vaid 5 aastane.

Kellyst sai ajaloo noorim X-MÄNGUDE võitja.

Kelly võidu sõit

SUUSATAMINE

Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel.

Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat.

Talvespordi alad :

SULGPALL

Sulgpall on kahe vastaspoole, enamjaolt kahe, aga ka nelja mängija vahel mängitav sportmäng. Sulgpall meenutab niitennist, sest seda mängitakse reketitega, kui ka võrkpalli, sest mängijate vahel on suhteliselt kõrgel asuv võrk.

Sulgpalli mängitakse üks ühe või kaks kahe vastu (üksik- või paarismäng) väljakul pikkusega 13,41 m ja laiusega 5,18 m (üksikmängus) või 6,1 m (paarismängus), mis on jagatud keskelt 1,55 m kõrguse võrguga kaheks.

Mängijad löövad sulgpalli reketitega edasi-tagasi üle võrgu ja püüavad sundida vastast eksima (lööma palli võrku, väljakupiiridest välja või laskma selle oma väljakupoolele maha kukkuda). Punkti võivad võita mõlemad pooled (nagu võrkpallis pärast selle viimaseid reeglimuudatusi). Kui servinud pool eksib, läheb servimisõigus üle vastaspoolele, kui eksib aga servi vastuvõttev pool, võib servija jätkata servimist.

Huvitavaid fakte :

Sulgpall on kiireim reketispordiala maailmas: palli kiirus võib ulatuda kuni 420 km/h.
Tüüpilises kahegeimilises mängus jookseb sulgpallur ligikaudu 1,6–2 km.
Parimad sulgpallid tehakse hanede vasaku tiiva all kasvanud sulgedest.
Ühe sulgpalli tegemiseks on vaja 16 sulge.
Suurim sulgpall maailmas asub 1994. aastast Kansas City muuseumi ees – see on 48 korda suurem tegelikust sulgpallist, 5,49 meetrit kõrge ja kaalub 2268 kg.

TENNIS

Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärgiks on saata pall reketi abil väljakul vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda.

Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhul ning 10,97 m paarismängu puhul. Väljaku pikema külje jagab kaheks ühesuuruseks osaks võrk, mis on võrgusammaste kohalt 1,07 meetrit kõrge ja keskelt 91,4 cm kõrge.

Levinumad on muru-, savi-liiva- ja kõvakattega väljakud. Kõvakattega väljakud võivad olla betoon-, asfalt-, tehismuru- või puitkattega. Väljaku kattest oleneb palli põrkamise ja mängu kiirus.

Tennise väljak Kaia Kanepi, eesti tennisist

Punkti arvestus :

Tennises algab punktiarvestus arvust 15. Teine sama mängija või paari punkt on 30, kolmas 40 ja neljanda punktiga saadakse geimivõit. Pallija punktisumma öeldakse alati esimesena (nt kui pallib mängija A ja saab esimese punkti, on seis 15:0, kui esimese punkti saab mängija B, on seis 0:15). Kui mõlemad mängijad saavad kolm punkti ja seis on 40:40 ehk 40 tasa, siis selleks et võita geim peab üks mängijast saama kaks järjestikust punkti (mängija peab saama vastasest kaks punkti rohkem).

Mängija (või paar), kes esimesena võidab kuus geimi, võidab seti. Kui geimide seisuks on 5:5 (viis tasa), peab üks mängijatest või paaridest seti võitmiseks võitma kaks geimi vastasest rohkem.

Kui mängu seis on 6:6 ehk 6 tasa, siis selgitatakse seti võitja nn kiires lõppmängus. Kiires lõppmängus loetakse punkte 1, 2, 3 jne kuni seitsmeni. Võrdse skoori puhul (nt 7:7) mängitakse seni, kuni üks mängijatest on saavutanud kahepunktilise vahe. Kiire lõppmängu korral pallib esimesena see mängija või paar, kelle kord on pallida. Vastaseks on pallija teise ja kolmanda punkti mängimisel ning seejärel pallivad mängijad kordamööda kaks korda järjest, kuni selgub geimi ja seti võitja. Pallingud sooritatakse vaheldumisi parempoolsesse ja vasakpoolsesse pallingukasti. Alustatakse parempoolsest.

Naised mängivad kaks või kolm setti (kahe setivõiduni) ja mehed kolm kuni viis setti (kolme setivõiduni).

SAALIHOKI

Saalihoki on siseruumis mängitav jäähoki sarnane võistkondlik spordimäng.
Mängu eesmärk on lüüa hokikeppidega pall vastase väravasse.

Reeglid :

Väljaku mõõtmed on 40×20 meetrit. Väljakut ümbritseb 50 cm kõrgune ümarate nurkadega piire.
Värava mõõdud on 160×115 cm, sügavus 65 cm. Värava ees on väravavahiala, kus võib viibida ainult väravavaht.
Mängukepp on valmistatud plastist, klaasplastist või muust sünteetilisest materjalist. Väravavaht ei tohi mängukeppi kasutada.
Võistkonnast on väljakul 5 mängijat ja väravavaht.
Mänguaeg: 3×20 minutit (kaks 10-minutilist vaheaega).
Mängu eesmärk on lüüa pall vastasvõistkonna väravasse. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja.

JÄÄHOKI

Jäähoki on meeskondlik sportmäng, mida mängitakse jäisel väljakul kahe uiskudel liikuva võistkonna vahel. Võistkondade eesmärgiks on toimetada hokilitter vastase väravasse. Väravavahtide rolliks on oma väravate kaitsmine.

jääväljaku mõõtmed (56–61 × 26–30 m)
Võistkonda kuulub 2 väravavahti ja 18 väljakumängijat, korraga on väljakul 6 võistlejat (väravavaht, 2 kaitsjat ja 3 ründajat).
Vigastuste vältimiseks kannavad võistlejad kaitsevarustust. Mängitakse erilise kepiga. Mäng kestab 3 × 20 minutit, vaheajad on 10 minutit. Võidab võistkond, kes lööb väravaid rohkem.

jäähoki väljak

mängija varustus

KÄSIPALL

Käsipall ehk väravapall on võistkondlik pallimäng, mis on korv- ja jalgpalli segu. (Mängitakse kätega nagu korvpallis aga visatakse pall väravasse, mitte korvi nagu jalgpallis): Võistkonda kuulub neliteist mängijat, kus platsil võib viibida korraga 7 mängijat (6 väljakumängijat ja üks väravavaht).

Käsipalliväljak on 40 m pikkune ja 20 m laiune. Väljaku kummaski otsas on värav, mille kõrgus on 2 m ja laius 3 m.

Mänguaeg meestel 2x30 min ja naistel 2x25 min.

pühapäev, 24. jaanuar 2016

JALGPALL

Jalgpall on sportmäng, mida mängitakse kahe võistkonna vahel. Mõlemas võistkonnas on 11mängijat, millest üks on väravavaht. Eesmärk on saada pall vastase väravasse. Palli käega puudutada tohib ainult väravavaht oma alas.

Mänguväljak :

muru- või kunstmuru kattega

väljaku küljejoon peab olema pikem kui väravajoon

pikkus 90-120m

laius 45-90m

Mängus on kaks poolaega, kumbki pikkusega 45 minutit ja nende vahel 15-minutiline vaheaeg. Mängu lõpetab kohtuniku vile, seetõttu on poolajad tihti mõne minuti võrra ettenähtud ajast pikemad. Rohkem väravaid löönud võistkond on võitja. Kui juhtub, et väravaid ei lööda ja mängu võitja peab kindlasti selguma, võidakse määrata lisaaeg. Kui ka siis ei ole tulemust, määratakse 11-meetri karistuslöögid ehk penaltid.

Tehtud vigade eest annab kohtunik vea tegijale kollase kaardi (kerge vea) eest, 2kollast kaarti = väljakult eemaldamine ja ebasportliku käitumise eest punase kaardi, mille tagajärjel peab mängija kohe väljakult lahkuma ja mängitakse vähemuses.

Kollane kaart tähendab hoiatust, punane kaart eemaldamist.

jääkeegel

CURLING e. JÄÄKEEGEL

Curling ehk jääkeegel on jääl mängitav petankisarnane spordiala.Mängijate eesmärk on libistada spetsiaalne kivi jääle joonistatud ringidest "märklaua" keskpunktile lähemale kui vastasmängija kivi.

Väljak

Jääkeegli väljak on 45,5 meetrit pikk ja 4,75 meetrit lai. Väljaku otstes on 3,7 meetrise läbimõõduga "märklauad", kontsentrilised ringid. Ringide keskpunkt on 4,9 meetri kaugusel väljaku tagaseinast.

Varustus

Jääkeegli kivi on 19,1 kg kaaluv graniidist valmistatud poleeritud ümmargune kumerate servadega kivi, millele on kinnitatud käepide.

Jääkeegli reeglid leiad siit:http://www.playcurling.com/et/help.html

KORVPALL

Korvpall on sportmäng, mida mängitakse kahe võistkonna vahel. Mängu eesmärk on visata pall vastase korvi määrustepäraselt. Iga korvi läinud pall annab võistkonnale teatud arvu punkte (3,2 ja 1) ning võidab see, kellel on mängu lõppedes kõige rohkem punkte. Mängu aeg on 4 veerandaega (4x10 min). Kui peale normaalaega on seis viigis, mängitakse lisaaeg 5 minutit.

Punktide jaotus :
3punkti - 3punkti joone tagant visatud korvi, mõlemad jalad joone taga
2punkti - iga vise mis on lähemalt kui 3punkti vise ja mis ei ole vabavise
1punkt - vabavise, mis määratakse vea korral.

Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (enam kui kolme mängulise turniiri korral 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks ja istuvad võistkonnaalas mänguväljaku kõrval. Vahetuste arv ei ole piiratud.

Korvpalluri riietus koosneb varrukateta särgist, lühikestest pükstest ja spordijalanõudest.
Iga mängija kannab särgil individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 kuni 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 20–25, 30–35, 40–45 ja 50–55.
Korvpallur ei tohi kanda ehteid ega teisi potentsiaalselt vigastusi tekitavaid esemeid. Ortoosi kandmisel peab see olema pehmest materjalist. Prillide kandmine on lubatud tingimusel, et need on valmistatud spetsiaalselt sportmängus kasutamiseks.

Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14^[1]. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 2,9 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi olla lühem kui 40 cm ja pikem kui 45 cm. Korvirõngas asub maast 3,05 m kõrgusel.

REEGLID :

15 minuti piirang. Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks. Võistkonnale arvestatakse loobumiskaotus.

24 sekundi reegel
Rünnaku aeg ehk aeg, mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata on 24 sekundit. Võistkond, kes aja lõppedes ei soorita viset korvile, peab palli loovutama vastasvõistkonnale. 24 sekundi arvestamiseks on mängu sekretariaadis 24 sekundi arvestusseadme operaator. Iga kord kui palli valdav võistkond vahetub lülitab ta seadme lugema uut 24 sekundi pikkust aega.
8 sekundi reegel
Saades oma väljakupoolel e tagaalas palli peab võistkond jõudma vastase väljakupoolele e eesalasse 8 sekundiga. Ees- ja tagaala lahutab keskjoon. Selle reegli puhul on levinud väärtõlgenduseks arusaam, et reegel kehtib vaid pärast palli audist mängupanekut. 8 sekundi reegel kehtib sõltumata palli võistkonna valdusse minemise viisist. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele.

Vabaviske tegemisel kehtib 5 sekundi piirang.
3 sekundi reegel
Ründav mängija ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit järjest vastaste kolmesekundi alas. Reegli rikkumisel antakse pall vastasele. Mängija võib kolme sekundi alasse naasta olles sealt 3 sekundi jooksul lahkunud. Erandina ei loeta määruste rikkumiseks olukorda kus ründav mängija küll püüab alast lahkuda, kuid ei saa seda teha. Ta on näiteks kaitsemängijate vahele surutud vmt.
VEAD :
Iga mängija võib teha maksimaalselt 5 viga, mille tagajärjel peab ta platsilt lahkuma.
Isiklikuks veaks loetakse mängija kehalist kontakti vastasega, mis annab talle ebaausa eelise.
Kahepoolne viga e nn topeltviga vilistatakse siis kui mängijad teevad samaaegselt üksteisele isikliku vea.
Ebasportlik viga määratakse kohtunike poolt siis kui mängija proovib saavutada edu läbi vastasmängija otsese füüsilise mõjutamise.
Tehniline viga määratakse karistuseks mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule "vaimse vägivalla" eest ja teatud mõttes paariline ebasportlikule veale.
Diskvalifitseeriv viga on korvpalli määrustes nimetatutest kõige karmim. Antud viga määratakse karistuseks kas iseseisvalt või seoses ebasportlike vigadega. Ühes mängus kaks ebasportlikku viga teeninud mängijale määratakse täiendavalt diskvalifitseeriv viga. Diskvalifitseeriv viga määratakse mängijale, treenerile või võistkonda saatvale isikule teo eest, mis on märkimisväärses vastuolus spordieetikaga ja tõuseb oma iseloomult esile kui eriti räige. Selliseks veaks on näiteks kellegi võistlusel viibija löömine vigastamise eesmärgil. Diskvalifitseeriva vea saanu peab lahkuma kohe mängust ja spordisaalist
Aut. Pall on audis, kui:

see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis.

see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab.

pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist

ja kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas,

ning kohtunikud ei jõua ühisele otsusele,

Hüppepall keskringis. Mängijad püüavad palli suunata oma võistkonna kaaslastele.

kui vastasmängija(te)l on üks või kaks kätt tugevalt palli küljes ja ilma "vägivaldsete" võteteta ei saa seda kätte,

kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni.

Visatud korv ja selle väärtus. Mängu käigus võib teha kahe- ja kolmepunktiviskeid. Kaks punkti antakse tavalise viske eest, kuid viske eest, mis on tehtud väljaspool poolringi (6,25 m korvist), antakse kolm punkti. Üks punkt antakse vabavisetest.

5 sekundi piirang. Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja mängija paigal seismise ajalise piiramisega. Vabavise sooritatakse 5 sekundi jooksul. Aja lugemine algab palli mängijale ulatamisest ja lõpeb palli käest lahkumisega. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Audi sissevise tuleb sooritada 5 sekundi jooksul. Aega loetakse mängijale palli ulatamisest kuni hetkeni, mil palli puutub teine mängija. Mängija, kes hoiab palli kauem kui 5 sekundit rikub määruseid ja pall antakse vastasele. Palli oma valdusse saanud mängija peab palliga põrgatades liikuma, selle edasi söötma või peale viskama 5 sekundi jooksul. Hoides palli kauem kui 5 sekundit rikub mängija määruseid ja pall antakse vastasele.

MÄNGUOLUKORRAD :

Kui pall läheb auti

jätkatakse mängu hüppepalliga.

Kui pall läheb auti, siis pannakse see mängu lähimast kohast, kust pall auti läks, välja arvatud otse korvilaua alt.

Pooleks palli võib välja kuulutada,

Pooleks palli puhul määratakse hüppepall, mis pannakse mängu lähima ringi keskelt.

https://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall

Võrkpall

VÕRKPALL

Võrkpall on sportlik pallimäng,kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele.